Me käime autoga tehnokontrollis kuna see on väga tarvilik masin ja seda on palju vaja kasutada. Oma keha on meil ka vaja palju kasutada. Ja see on vaja hoida töökorras.

Mis see organismi diagnostika on? 
Organismi ja keha kompositsiooni näitajate mõõtmine ja võrdlemine normi suhtes ja seisukorra uurimine võimalike rikete ennustamiseks ja ennetamiseks.

Kuidas see mõjub?

• Tõstab terviseteadlikust. Saada teada, mis enda sees toimub, on silmiavav kogemus.
• Rõhutab elustiili mõju tervise seisundi muutumisele.
• Muutumiste jälgimine motiveerib pingutama seisundi parandamiseks kuna silmale nähtamatuid muutumisi on võimalik jälgida masinaga regulaarselt. Muutumiste jälgimiseks, nt trenni või kaalu langetamise perioodil, käige mõõtmisel iga 1 kuni 3 kuu tagant. Kõike, mida jälgida, areneb!
• Aitab ennetada ja ette näha tekkida võivaid terviseprobleeme. Väga informatiivne üle 40 aastastele.
• Propageerib elementaarset tervislikku käitumist ja harjumusi.

Miks jälgida keha koostise muutumist?
Kui sa jälgid muutumisi, näed oma pingutuste tulemusi ja see motiveerib edasi pingutama eesmärgi (kaal alla, lihast juurde jm) saavutamiseks!

Peamised koostisosad ja mille muutumine on informatiivne keha tervisliku koostise kontekstis

LIHASED
Lihased koosnevad u 73% veest. Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Selle järgi on lihaskude u 15% tihedam kui rasvkude. Olles teinud nt 2 kuud ülepäeviti intensiivselt trenni, on rasva kogumass vähenenud; suurenenud proteiini (“puhta liha”) ja vee mass. Kogumass on vähe muutunud (või üldse mitte), aga on muutunud selle massi koostis! Ümbermõõdud on vähenenud, riided mahuvad paremini selga.

Eristatakse skeleti-, südame- ja silelihaseid:

• Südamelihased – talitlus ei allu inimese tahtele. Leidub ainult südames. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata.
• Silelihased – vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata.
• Skeletilihased – tahtele alluvad. Skeletilihaste ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumine. Keskmine mees koosneb u 42% skeletilihastest ja naine u 36%. Puhkeolekus kulutab skeletilihas 13 kcal/kg kohta päevas. Rasvkude seevastu 4,5 kcal/kg kohta päevas ja luukude 2,3 kcal/kg kohta päevas. Lihastreening (anaeroobne) aitab kiiremini rasva põletada kui aeroobne, sest kulutab kaloreid ka taastumise ajal, nn “järelpõlemise” ajal kui lihased kasvamiseks energiat kulutavad. Kaalust juurde võtmine puhta liha arvelt on juba omaette kunst ja teadus. 

RASV
Eluks vajalik minimaalne rasva osakaal võib meestel olla 2-5 %, naistel 8-13%. Kuid keskmine R% meestel on u 10-20% ja naistel u 20-30%. Tervislik ja esteetiline rasvaprotsent võiks olla normivahemiku alumises pooles. Normid erinevad vanuseti ja sooti (vt rasvaprotsendi normitabelid). Rasva kogust kehas saab normeerida kaloraaži korrigeerimisega (“sisse söödavad” kalorid vs kulutatud kalorid). Sama KMIga inimestel võib olla täiesti erinev lihaste ja rasva suhe.

• Nahaalune (subkutaanne) - PEAMINE reguleeritav komponent saavutamaks esteetilist (reljeefset/saledat) keha. Liigne rikub keha üldilmet kuna see ei hoia reljeefi. Selle vähendamiseks tuleb alandada üldrasva suhet lihasmassi. See paikneb suhteliselt ühtlaselt üle kogu keha, lokaalset rasvapõletust meetodit ei ole. Selle paiknemist paiknemist/ladestumist mõjutab natuke ka geneetiline tegur.
• Siseorganeid ümbritsev rasv (vistseraalne) – silmale mittenähtav. Vanusega selle kogus suureneb, eriti meestel. “Ümmargune õllekõht” võib viidata liiga kõrgele vistseraalse rasva kogusele. Pikema aja jooksul on see ohtlikum kui liigne nahaalune rasv. Soovitav hakata jälgima meestel vanusest al. 40.

VESI
Päeva jooksul keha kogumass kõigub vee arvelt. Sellepärast hommikul ja õhtul kaaludes näitab kaal erinevat kogumassi numbrit. Ei ole tervislik kaalu alandada veetaseme arvelt. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus suureneb lihasmassi suurenemisega.

2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet.
6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel – tekib nõrkus ja agressiivsus,
üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik.

Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus.

Teoreetiline veevajadus on 28-35 ml/kg kohta ööpäevas. See on individuaalne. Sõltub kehalisest aktiivsusest, konkreetse organismi eripärast jt teguritest.

MINERAALID
Mineraalidest on kohane jälgida kaltsiumisisalduse muutumist kuna see on  kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest sellest sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis.

Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist.
99% ehk umbes 1000–1500 g kaltsiumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus.

Kaltsiumisisaldust aitab normis hoida ja suurendada:
regulaarne füüsiline koormus;
mitmekülgne toitumine (peab olema piisav kaltsiumi, D-vitamiini ja valke).
Kui teil ei ole just meditsiinilist olukorda, on need kaks meetodit peamised, mis hoiavad keha Ca-sisalduse korras.

Seda vähendavad või hoiavad madalal:
vähene kehaline aktiivsus;
liigne C-vitamiini tarbimine, oakohviga liialdamine;
gaseeritud joogid;
alkohol ja suitsetamine;
liigne valgu, suhkru, rasva ja soolasisaldus toidus;
menopausi eas naistel östrogeeni taseme vähenemine.

Atleetidel on tavaliselt luude Ca-sisaldus kõrgem, s.t. luud on tugevamad. Kaltsiumipreparaate (ja toidulisandeid üldse) võtke lisaks AINULT arsti soovitusel. Töökorras keha peab mineraalide omastamise ja hoidmisega ise hakkama saama.

KOKKUVÕTTEKS

Tähtis on hoida keha ehituse näidud tervislikus vahemikus, kui sihtida maksimaalselt esteetilist kompositsiooni. Nüüd kui teate, kuidas keha koostis muutub/võib muutuda kehalise aktiivsusega, näete et kogumassi numbris (kg) ja KMI’s on vähe infot.

Läbileierdatud “koolipingi-jutt”, et tehke sporti ja toituge mitmekesiselt kehtib endiselt! Ülalt lugesite, kuidas see numbriliselt avaldub ja näete, et see on ENDISELT EFEKTIIVNE VALEM HOIDMAKS KEHA VORMIS JA TÖÖKORRAS.

Veel: organismidiagnostika.ee

We have already great interest from one Danish and one Finnish company involved in gears for wind turbines. The idea for this measuring technology started originally in Estonia a couple of years ago, but was never supported and we decided therefore to work on it with foreign partners with the new R&D center in China. Feanor OÜ has been working on gear technology for radar systems, where pitch control is extremely important.  
In order to keep proposals running within the EU, Feanor OÜ is also planning a R&D office in Bucharest (Romania). We have noted that Romanian agency actively supported national proposals, has a dynamic approach and focuses on automotive and mechatronics companies. This environment could support our research initiatives in future FP7 calls.

Esimesed sammud turismimaastikul
Turismimaastiku vallutamiseks on tarvis täie töökindluse juures olev Google Hotel Finder muuta online reisibürooks. Hetkel lahutab Google’it täieõiguslikuks reisibürooks saamisest veel ainult võimalus broneerida. Online reisiagentuuri alustalaks on just tõsiselt võimas otsingumootor ja selles vallas Google’il vastaseid ju tegelikult pole.

Laienemise plaani toetavad ka juba olemas olevad vidinad. Google Flights (odavaimate) lendude leidmiseks, suhtluskeskkond Google + ning hiljuti lisandunud kasutajate hinnangutel põhinev online restoranide kriitik Zagat. See kõik muudab Google’i tulevikus turismimaastikul arvestatavaks tegijaks. Ainuüksi USA’s oli eelmisel aastal hotellinduse käive 120 miljardit dollarit ning kui lisada ka ülejäänud maailm, siis Google on sihikule võtnud väga kasumliku turu.

Google’i lojaalsete kasutajate hulk on hirmuäratavalt suur: ligi 90 protsenti otsingutest sooritatakse Google’i abil. Gmail, Docs, Maps ning Reader on vaid üksikud Google’i võimalused, mida päev-päevalt kasutatakse. Miljonid, kes seni Google’i toodetele panustanud on, jäävad arvatavasti brändile truuks ka tulevikus hotelle ja lennupileteid otsides. Hotellide jaoks tähendab see suuri pingutusi, et Hotel Finderi spotlightis märgitud saada.

Kuidas Hotel Finder toimib?
Hotel Finderi kasutajatel on võimalus määrata kaardil piirkond, kus nad hotelli leida soovivad. Kaardiks on loomulikult Google Maps, millega saab huvi pakkuva hotelli naabruskonnast visuaalse ülevaate.

Lisaks pakub Hotel Finder uudset võimalust valikusse jäävate hotellide hindu võrrelda. Et turisti jaoks asja veelgi mugavamaks teha, saab Hotel Finderi abil vaadata ka oma valitud alas olevaid populaarseid kohti, mis külastamist väärivad.

Ameerika Ühendriikides kogutud statistika kohaselt broneerib ligi 50 protsenti inimestest oma reisi veebikeskkonnas, mille eeldatav turuosa tõuseb sel aastal 146 miljardi dollarini. Google’i liitumine online reisikorraldajate ridadega tõstab antud valdkonna populaarsust ja kasumlikkust veelgi. Google’i selline samm kasvatab paratamatult online broneeringute turuosa ning kuigi paljud eelistavad traditsioonilist puhkuse planeerimist, peavad reisiagendid oma pea tööle panema, et konkurentsis püsida.

Mida toob tulevik?
Ka teised online reisiagentuurid peavad pingutama, et oma turuosa säilitada. Google’il on olemas korralik infrastruktuur ja finantsilised ressursid. Lisaks veel palju potentsiaali, suured ambitsioonid ja põhjalik teadmistepagas. Lisada sinna online broneeringute arvu pidev kasv, seal liikuvad suured summad ja lojaalne kasutajate hulk ning Google on valmis turgu vallutama. Teistel ei jää üle muud kui tempos püsida. Google’i tegijad ise väidavad, et neil ei ole plaani turismisektorisse laieneda ning nende roll piirdub vaid informatsiooni jagamise ja kasutajate kogemuste talletamisega. Kas see ka nii jääb, näeme vast juba lähitulevikus.

Autor: Svea Anijago

Kongressi eel leidis Elias aega vastata paarile küsimusele.'

Oled üks peaesinejatest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni regionaalsel kongressil “Mind the Gap. Landscapes for a New Era” (Eesti keeles ‘’Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud’’). Tühimikud linnasturktuurides ning – elus ilmnevad kõikides linnades. Mida tähistab "tühimik" Sinu jaoks? Miks tühimikud ilmnevad? Kas alati on vaja tühimikke täita?

Tühimik: täitmata ruum; kuristik või lahutav osa mägede vahel, jne.

(The Advanced Learner’s Dictionary of Current English. / Oxford University Press)

Mäed ning neid lahutavad osad moodustavad lahutamatu liidu. Sama juhtub ka ehitiste ning neid piiravate mitte ehitatud ruumidega.

Nende tühimike teiseks funktsiooniks on pakkuda hoonetele päikest, õhku ning vaateid. Samal ajal saab ehitiste fassaadist vertikaalne avalik nägu avalikule ruumile; üldiselt on nende kohalolek võimsam kui lamedal avatud ruumil. Tähtis on meeles pidada, et nii vertikaalne kui horisontaalne arhitektuur loob avalikke ruume.

Ettevõtted peavad looma sünergia hoonete, avaliku ruumi ja inimeste vahel, mis tulemuseks on head linnad ja linnakodanikud.

Kongressi eesmärgiks on pakkuda akadeemikutele, professionaalidele ning valdkonna spetsialistidele võimalust jagada kogemusi kuidas luua linnaruumi, kui võimalik on kasutada erinevate valdkondade võtmeoskusi. Toetudes enda kogemustele, mida pead tähtsaks arvesse võtta avalike ruumide loomisel linnakeskkonnas?

Avalikud ruumid linnakeskkonnas peaksid olema kohad, kus uued kollektiivsed suhted saaksid potensiaalselt olla sotsiaalsete, isegi ootamatute kogemuste toimumiskohaks.

• Uued kohad, mis ’’räägivad’’ adekvaatselt neid ümbritsevaga või kaasajastatud eksisteerivad paigad, jättes samal ajal alles nende identiteedi.

• Kohad, mis nõuavad austust, lugupidamist ja ülendavad lustakust.

• Paigad, mis säilitavad oma terviklikkuse ka sel ajal, mil neid kasutatakse.

• Kohad, milledel on põhiolemuslik disain ning mis väldivad tarbetust.

Kui rääkida asukohast, siis pole avaliku ruumi projektidel konkreetseid piiranguid. Kuid kahtlemata saavad nad osaks teistest ehitistest või avalikest ja/või eravalduses olevatest avalikest ruumidest, mis neid ümbritsevad.

Piiranguid seavad defineeritud geomeetrilised tsoonid, kus vajalikud muudatused on vaja ellu viia ruumi parandamise eesmärgil. Ära ei saa unustada ka teisi piiranguid, milleks on majanduslikud ressursid, mida antud ruumi loomiseks on võimalik kasutada.

Paljudes riikides on suurimaks väljakutseks avaliku ja erasektori koostöö puudulikkus maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Mida arvad – kuidas sellele väljakutsele lahendus leida?

Olen veendunud, et avaliku ja erasektori vahelise tasakaalu leidmine avaliku ruumi projektides on vajalik. See tasakaal peaks juhinduma üldisest huvist ning saama alguse ühiste reeglite loomisest.

Feanor OÜ allkirjastas hiljuti kokkulepe ettevõttega Shenyang Liming Aero Engine tootmaks erilisi lõikeriistu selle uhiuues tehases Jilin provintsis Kirde-Hiinas.
Kümnel tuhandel ruutmeetril asetseval uuel tehasel on eesmärgiks tööd anda 400 inimesele.

Peamisteks klientideks on Hiina lennu-ja  autotööstus, 40% toodangust läheks lähedal asuvatele BMW ja AUDI tehastele.
Aastal 1954 asutatud Shenyang Aero-Engine Group on Hiina esimene reaktiivmootoriga õhusõidukite mootorite tootja, riigi üks peamisi arendusprojekte, milles töötab 12000 inimest. Ettevõtte äritegevus hõlmab nii tsiviil-kui sõjaliste õhusõidukite mootorite ja muude lennundusalaste komponentide tootmist ja hooldamist.

Feanor OÜ on registreeritud Tallinnas aastal 1998, kuid omab projekteerimisalast kogemust juba aastast 1992. Ettevõte on võitnud erinevaid rahvusvahelisi auhindu ning registreerinud lõikeriistade patente ja metroloogiaalast teadus-ja arendustegevust Iisraelis (2000), USA-s (2004), Tuneesias, Soomes (2010) ja Venemaal (2011). Lennumootorite tootmine on strateegiline ning Hiina on huvitatud Feanori oskusteabest ja volframkarbiidist eriliste lõikeriistade tootmise tehnoloogiast rootorvõllide ja terade tarvis. Jilin-i provints toetab kohalikku tootmist varaliselt, masinate ja tööjõuga.

Ta on pälvinud sel aastal maastikuarhitektuuri eriala märkimisväärse Topos Landscape Award preemia uute meetodite eest linnaplaneerimise teaduses ja õpetamises. Ta on üks peaesinejatest Tallinnas novembri alguses toimuval rahvusvahelise maastikuarhitekuuri kongressil „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“.

Kongressi eel leidis Antje aega vastata paarile küsimusele.

Oled üks peaesinejatest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni regionaalsel kongressil “Mind the Gap. Landscapes for a New Era” (eesti keeles ‘’Märka tühimikku.
Uue ajastu maastikud’’). Tühimikud linnasturktuurides ning –elus ilmnevad kõikides linnades. Mida tähistab "tühimik" Sinu jaoks? Miks tühimikud ilmnevad? Kas alati on vaja tühimikke täita?

Rääkides tühimikest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni kongressi kontekstis, sooviksin vaadelda tühimikke erinevate elukutsete vahel, kelle vastutada on meie linnakeskkonna kujundamine ning samuti tühimikke, mis eksisteerivad maastikuarhitektide erialas. Päris tihti pöördutakse maastikuarhitekte poole kui vajatakse "ilusate rohealade eksperte".
Maastikuarhitektid kaasatakse konsultantidena peale seda, kui linnaplaneerimise ja
insenertehniliste lahendustega on jõutud lõpuni ning projekti piirid on paika pandud ja lõplikud. Selle konfliktiga kokkupuutumine seab maastikuarhitektid kahte omavahel vastandlikku rolli. Üks võimalus on leppida oma rolliga kui igavikuline kaunistaja kes järjepidevalt dekoreerib fragmenteeritud ruume, mis on ehitisi ümbritsevad jäänukid või süsteemid linna infrastruktuuris.
Teiseks võimaluseks on aga võtta roll kui alatine keskkonnakaitsja, kes rabeleb selle nimel, et vältida, kompenseerida või kahandada maastikesse sekkumisi, mis on olnud eelnevalt ellu viidud inseneride, arhitektide ja teiste maastikuarhitektide töö tulemuseks. Kuidas saame konstruktiivselt taastõlgendada selle situatsiooni kui võimaluse maastikuarhitektidele võtta juhtiv roll lahendamaks konflikt kujundamise ja ökoloogia vahel? Sellele põhinedes, kuidas saame arendada uue jõu, mis lubaks maastikuarhitektudel teiste elualade esindajatega võrdselt panustada planeerimisprotsessidesse, kus hetkel domineerib vaid ruumiline kujundus? Ja
kuidas leiavad maastikuarhitektid endile kliente, kes näeksid eriala esindajates juhtivat, mitte aga toetavat rolli, just seepärast et suudame neid maastikuarhitektuuri olulisuses veenda?

Kongressi eesmärgiks on pakkuda akadeemikutele, professionaalidele ning valdkonna
spetsialistidele võimalust jagada kogemusi kuidas luua linnaruumi, kui võimalik on kasutada erinevate valdkondade võtmeoskusi. Toetudes enda kogemustele, mida pead tähtsaks arvesse võtta avalike ruumide loomisel linnakeskkonnas?

Maastikuarhitektidena peaksime selgitama, et kujundatud maastike ilu ei viita vaid nende
paikade nägemisega kaasnevale ametliku esteetika kvaliteedile. Põhiolemuslikult pöörleb
maastikuarhitektuur vormiva esteetika ümber. Maastikuarhitektide tõlgendus aja muutumisest, vastastikest suhetest teiste süsteemidega nagu linn, ühiskond, hüdroloogiline ringlus, infrastruktuur või bioloogiline mitmekesisus, ongi selle esteetika tulemuseks.
Maastikud pole staatilised ega eales lõplikud. Maastikud kasvavad. Nad muutuvad vastavalt ilmastiku tingimustele ja aastaaegadele. Maastikuarhitektide kohuseks on kindlaks määrata ökosüsteemi loomuomased dünaamikad, neid inimeste vajadustele vastavaks parandada kasutades selleks kujundusimplusse. Samal ajal peaksid maastikuarhitektid lõpptulemusest andma ülevaate ka klientidele ning koostööpartneritele. Looduslikel süsteemidel nagu pinnasel, veel, taimestikul ja mikroorganismidel on iseseisev struktureerimisvõime ning sisemine efektiivsus, mida maastikuarhitektid saavad kasutada ning tõsta kujundusstrateegiate abil esile.

Paljudes riikides on suurimaks väljakutseks avaliku ja erasektori koostöö puudulikkus
maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Mida arvad – kuidas
sellele väljakutsele lahendus leida?

Maastikuarhitektidel on vaja selgeks teha, et nende kaasamine ning maastikuarhitektuuri
projektide elluviimine ei tähenda koheselt ebavajalike kulude kasvu. Kui näiteks insenertehnilisi projekte peetakse alati vajalikeks, siis maastikukujunduses nähakse tihti majanduslikult ebamõistlikku luksust. Just see on põhjus, miks maastikuarhitektid peaksid kaasa lööma infrastruktuuri projektides, nagu näiteks üleujutustega toimetulek, vihmavee juhtimine, reovee käitlust, teedeehitus. Maastikuarhitektid peaksid aitama teiste erialade esindajatega võrdsetel tingimustel välja töötada lahendusi, mis üheaegselt vastavad inimeste heaolule ja ellujäämise funktsioonidele ning moodustaksid terviku ökoloogiliste ja esteetiliste eesmärkidega.
Kui maastikuarhitektide võimuses on panna alus professionaalsele avalikule arutelule kuidas parandada ruumilist ja keskkonnakvaliteeti infrastruktuuri projektides, võib selle lõpptulemuseks olla maastikuarhitektide uus roll. See roll kätkeks endas selliste suuremahuliste projektide algatamist ning juhtimist. Lõpptulemuseks oleksid aga uued volitused maastikuarhitektidele ning paremad projektid avalikkusele.

1. juulil 2011 jõustus uus keeleseadus, mille regulatsioon on tekitanud palju elevust. Kas Stockmanni asemel näeme me tõesti tulevikus linnapildis kaubamaja Aktsiamees ning Soome sõidutab meid edaspidi Pikktint? Või on need kartused liigsed? Uus keeleseadus kehtestab mitmeid uusi nõudeid nii kaubamärkide kasutamisele avalikus ruumis kui ka lepingutele, veebilehtedele ja ka näiteks äriühingu kirjaplankidele. Alljärgnevalt lühike ülevaade keeleseaduse sätetest, mida peaks üks ettevõtja oma tegevuses teadma ja järgima.

Avalikku kohta paigutatud sildid ja viidad peavad olema eestikeelsed

Uus keeleseadus näeb ette, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Lisada võib teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised nagu näiteks lounge, pub, shop jmt peavad saama eestikeelse sildi. Niisiis, oma tegevuskohale võõrkeelse nime andmine ei ole välistatud, kuid sellele peab lisama eestikeelse tegevuskoha nimetuse. Eestikeelne tekst peab igal juhul olema esikohal. Nimetatud regulatsioon ei ole iseenesest täiesti uus. Täiendatud on vaid sätte sõnastust ja kinni on üritatud paigata võimalused sellest nõudest kõrvale hiilida.

[...]]]>  

1. juulil 2011 jõustus uus keeleseadus, mille regulatsioon on tekitanud palju elevust. Kas Stockmanni asemel näeme me tõesti tulevikus linnapildis kaubamaja Aktsiamees ning Soome sõidutab meid edaspidi Pikktint? Või on need kartused liigsed? Uus keeleseadus kehtestab mitmeid uusi nõudeid nii kaubamärkide kasutamisele avalikus ruumis kui ka lepingutele, veebilehtedele ja ka näiteks äriühingu kirjaplankidele. Alljärgnevalt lühike ülevaade keeleseaduse sätetest, mida peaks üks ettevõtja oma tegevuses teadma ja järgima.

Avalikku kohta paigutatud sildid ja viidad peavad olema eestikeelsed

Uus keeleseadus näeb ette, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Lisada võib teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised nagu näiteks lounge, pub, shop jmt peavad saama eestikeelse sildi. Niisiis, oma tegevuskohale võõrkeelse nime andmine ei ole välistatud, kuid sellele peab lisama eestikeelse tegevuskoha nimetuse. Eestikeelne tekst peab igal juhul olema esikohal. Nimetatud regulatsioon ei ole iseenesest täiesti uus. Täiendatud on vaid sätte sõnastust ja kinni on üritatud paigata võimalused sellest nõudest kõrvale hiilida.

Kaubamärgile tuleb lisada teatud olukorras tõlge eesti keelde

Uus on aga keeleseaduses kaubamärke puudutav regulatsioon. Nimelt alates juulikuust tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet. Sellisel juhul ei kohaldu aga nõue, et eestikeelne tekst peab olema esikohal. Samuti ei pea see teave olema kaubamärgiga sama kujundusega ning vastava teabe võib esitada tegevuskoha sissepääsu juures või vaateaknal.

Seaduse seletuskirja kohaselt tulenes vajadus antud nõude järele sellest, et ettevõtjad registreerisid järjest sagedamini tegevuskohanimesid kaubamärgina, et hoida kõrvale keeleseaduses sätestatud avaliku teabe eestikeelsuse nõudest. Tulemuseks oli aga see, et Tallinna, eriti vanalinna välisilme, muutus valdavalt võõrkeelseks. Hea uudis on see, et ühelgi juhul ei pea hakkama oma kaubamärki kasutama vaid eestikeelsena ning Tallink jääb ikka Tallinkiks ning Hard Rock Cafe’st ei saa Kõva Roki Kohvikut. Kui kaubamärk sisaldab aga olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, siis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa esitada ka eesti keeles. Siit aga küsimus – kas kaubamärgile Hard Rock Cafe tuleks lisada vaid sõna Kohvik või siiski Kõva Roki Kohvik?

Alati ei pruugi olla üheselt selge, mida lugeda oluliseks teabeks tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta. Samuti tekitab segadust nõue esitada seda ka eestikeelsena. Kas lisada tuleks kaubamärgis sisalduva olulise teabe otsene tõlge või pigem selgitav tekst? Kui näiteks kaubamärgile „Pro Hair“, millega tähistatakse muuhulgas juuksevedelikke, lisada juurde sõna „juuksed“ või kaubamärgile „Body Shop“, millega tähistatakse muuhulgas erinevaid kehahooldusvahendeid, „Keha Pood“, siis vaevalt tooks see otsest selgust tarbijatele või aitaks kaasa eesti keele arengule ja säilimisele. Vastupidiselt, selle nõude täpne järgimine võib tuua kaasa üsna koomilisi olukordi.

Meeles tasuks pidada ka seda, et kaubamärk ei saa olla otseselt vaid teenust või kaupa kirjeldav, sest pelgalt kirjeldavad tähised ei ole kaubamärgina registreeritavad. Juhul kui kaubamärk sisaldab kaupa või teenust kirjeldavat osa, siis loetakse seda kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kaubamärgid võivad olla küll kaubale või teenusele vihjavad, et tekitada tarbijas assotsiatsioone ja samas lihtsustada tähise meeldejätmist, kuid just sellistele vihjavatele tähistele tõlgete lisamine võib osutuda üsna keeruliseks. Kuivõrd tänapäeva globaalses maailmas arvestatakse kaubamärgi valikul juba ette, et seda oleks võimalik kasutada erinevates riikides, siis valitakse sageli teadlikult kaubamärgi kirjeldav osa ingliskeelne. See on kindlasti ka üheks põhjuseks, miks meie tänavapildis näeb ühtelugu võõrkeelseid tähiseid.

Märkimist väärib ka see, et selline nõue võib panna ebavõrdsesse olukorda samas tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kellest ühel vastav info sisaldub kaubamärgis ja teisel mitte. Kui näiteks kaubamärgile Swedbank tuleb selle kasutamisel tegevuskoha tähisena või välireklaamis lisada sõna pank, siis kaubamärgi Nordea puhul samasugust nõuet ei ole.

Uuendusena on keeleseadusesse lisandunud veebilehtedega seonduv. Nimelt, kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Sellest võib järeldada, et kui tegemist on näiteks vaid ekspordile pühendunud äriühinguga, millel on ainult välisklientidele suunatud ingliskeelne .com lõpuga kodulehekülg, peab sinna ikkagi lisama kokkuvõtva eestikeelse teabe oma tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Sama nõue kehtib ka näiteks venekeelsetele veebilehtedele, mis on suunatud vaid vene keelt kõnelevale elanikkonnale, kui vastav lehekülg kuulub Eestis registreeritud äriühingule.

Pitsati, templi ja kirjaplangi keel on eesti keel

Uus keeleseadus näeb ette, et Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja avalikus suhtluses kasutatav pitsat, tempel ja kirjaplank peavad olema eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde. Suhtlemisel välisriigi isikuga, samuti välissuhtluses võib kasutada võõrkeelset kirjaplanki.

Iseenesest ei ole tegemist otseselt uue regulatsiooniga. Ka keeleseaduse eelmine versioon sisaldas Eestis registreeritud äriühingule kohustust avalikus suhtluses kasutada eestikeelset pitsatit, templit ja kirjaplanki, lisades soovi korral tõlke võõrkeelde. Uuendusena sisaldub seaduses säte, et suhtlemisel välisriigi isikuga, samuti välissuhtluses võib kasutada võõrkeelset kirjaplanki. Kuivõrd praktikas olid võõrkeelsed kirjaplangid välissuhtluses juba ammu kasutusel, siis on selline seaduse täiendus ainult tervitatav.

Lepingud peavad olema eesti keeles – kui pooled ei lepi kokku teisiti

Uus keeleseadus sisaldab ühe uuendusena veel sätet lepingute keele kohta. Seaduse kohaselt sõlmitakse tööleping ja võlaõigusseaduse alusel sõlmitud leping, mis lepingu ühe poole jaoks ei seondu majandus- ja kutsetegevusega, samuti avaliku teenuse osutamise leping eesti keeles, kui osapooled ei lepi kokku mõne muu keele kasutamises. Seaduse autorid on selgitanud, et see säte ei piira lepinguvabadust ning pooltel on siiski õigus kokku leppida muukeelse lepingu sõlmimises. Seega võib tekkida küsimus – mis on selle säte mõte, kui pooled võivad kokku leppida ka teisiti. Eelkõige on selle sätte eesmärk kaitsta nõrgemat poolt ehk näiteks töötajat, kellele jääb töölepingu sõlmimisel alati õigus nõuda eestikeelset lepingut.

Mis ootab ees rikkujat?

Nagu eeldada võib, näeb seadus ette ka erinevad sanktsioonid keeleseaduse sätete rikkumisel. Füüsilist isikut võib eelkirjeldatud keeleseaduse nõuete rikkumisel ees oodata rahatrahv kuni 200 trahviühikut (so kuni 800 eurot). Juriidilist isikut võib aga samade sätete rikkumisel karistada kuni 1300 euroga.

Keegi ilmselt ei kahtle, et keeleseaduse eesmärk – arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades – on südamelähedane ja oluline meile kõigile. Kas kõik eeltoodud keeleseaduse uuendused on aga parimaks vahendiks selle eesmärgi saavutamisel? Või tekitavad mõned uued seaduse sätted rohkem segadust ja kentsakaid olukordi? Eks seda näitab vaid aeg.

• Millises linnaosas elades on Su eluiga pikem?
• Millise ilmaga on Tallinn-Tartu maantee tegelikult kõige ohtlikum?
• Milliste koolide lõpetajad maksavad kõige rohkem makse?

28. oktoobril 2011 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis IT valdkonna iga-aastane suurüritus „Visioonist lahendusteni 2011“. Seekord räägime sellest, kuidas avatud andmetega riigi kodanik on rikkam. Tema konkurentsivõime on kõrgem.Ta teab vastuseid küsimustele, mis varem tundusid ulmena. 

Kas kõik andmed peaksid olema rahva omad? Kus jookseb piir?  Konverentsil kuuled rohkem sellest, kuidas avatud andmed aitavad parandada sinu konkurentsivõimet nii ettevõtja kui tavalise kodanikuna juba täna. Esinejad meilt ja mujalt küsivad eneselt ja teistelt, miks on vaja andmete vaba liikumist ja kus on selles äri.

Kohal on visionäärid nii Eestist kui mujalt maailmast. Teiste seas astuvad üles Gunnar Wranne Ericssonist, Jim Cunningham Glasgow linnavalitsusest, Edmond Osstyn Alcatel-Lucentist ning juhtiva rahvusvahelise IT-konsultandi Gartneri/Marketvisio tegevjuht Jean-David Muller. Sõna saavad ka Eesti praktikud Itellast, Regiost ja Datelist. Ausat analüüsi Eesti hetkeolukorrast esitleb Peep Küngas ning päeva lõpetab Jaan Tallinn küsimusega mündi teiselt poolelt: mis juhtub siis, kui arvuti saab inimesest targemaks? Kas (lähi)tulevikus esilekerkivate uuete tehnoloogiate mõjudega suudetakse toime tulla? 

Päeva üheks naelaks on paneeldiskussioon. Pärast sissejuhatust Mark Gaylerilt Microsoftist liigub sõnajärg Taavi Kotka, Rainer Nõlvaku ja Daniel Vaariku kätte, et selgitada välja, kas ja kuidas ikkagi Eestis avatud andmete abil nii ettevõtete kui riigi konkurentsivõimet kasvatada saab.

Osalema on oodatud nii IT ja telekommunikatsiooni valdkonna esindajad kui ka kõik teised huvilised!

Täpsem info konverentsi kohta ja registreerimisvorm on saadaval konverentsi kodulehel www.visioonistlahendusteni2011.ee.